Õppekavad

  1. Õppekava nimetus:

 

B1-TASEME EESTI KEELE EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS

 

  1. Õppekava rühm:

 

Võõrkeeled ja -kultuurid.

 

  1. Õpiväljundid:

 

Koolituse lõpuks õppija:

  • saab aru olulisest infost tuttaval teemal ning igapäevaeluga seotud olulisematest üksikasjadest;
  • saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides;
  • saab hakkama igapäevastes suhtlussituatsioonides endale tuttavatel teemadel;
  • oskab spontaanselt alustada vestlust tuttavatel teemadel (küsimine ja info edastamine, ettepanekute tegemine, arvamuse väljendamine);
  • koostab lihtsat seostatud teksti (sh ettekannet) tuttaval või endale huvipakkuval teemal;
  • kirjutab isiklikke kirju ja teateid ning täidab isikuandmeid nõudvaid formulare.

 

  1. Sihtrühm ja õpingute alustamise tingimused:

 

Inimesed, kes on omandanud eesti keele oskuse algaja keelekasutaja (A2-) tasemel ning soovivad alustatud eesti keele õpinguid jätkata ja oma keelepädevust riiklikul tasemeeksamil hinnata lasta. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja keelepädevuse taseme kontrollimine suulise vestlusega.

 

  1. Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal:

 

Õppe kogumaht on 200 akadeemilist tundi, millest 120 tundi on auditoorset õpet ja 80 tundi iseseisvat tööd.

 

  1. Õppe sisu:

 

Üldteemad:

  • Endast rääkimine (enda tutvustamine)
  • Pere (kodus, tööl ja koolis, lähedased)
  • Haridus ja töö (hariduskäik, elukutsevalik, tööülesanded, töökoht)
  • Huvialad (harrastustega tegelemine)
  • Igapäevaelu (töö- ja puhkepäevad, elulaad, igapäevaelu korraldamine)
  • Elukutse, amet, töö (töörutiin, tööülesanded, tööasutus, töökaaslased)
  • Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
  • Vaba aeg ja meelelahutus (kultuuriüritused, kohalikud meelelahutusvõimalused)
  • Kodu ja kodukoht (elamistingimused, majapidamistööd, maa- ja linnakodu plussid ja miinused, kodu ümbruskond, külaliste kutsumine)
  • Enesetunne ja tervis (enesetunne, arstiabi, abivajaja seisund)
  • Sisseostud, hinnad (poodides käimine, ostude tegemine)
  • Söök ja jook (toiduained; söögikohtade liigid; söögikoha asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass; söökide ja jookide tellimine; reklaam)
  • Inimeste suhted ühiskonnas (sõpruskond, töökollektiiv, naabrid)
  • Keskkond, loodus, ilm (loodusobjektid, keskkonnakaitse, kliima, ilmastik)
  • Linn (tee juhatamine, linnas asuvad objektid ja asutused)
  • Transport (transpordiliigid, sõidupiletite müümine ja ostmine)
  • Kultuur ja keeled (Eesti kultuur, ajalugu, kultuurisündmused)
  • Reisimine ja vaatamisväärsused (reisimine, matkamine, Eesti vaatamisväärsused)

Keeleteadmised:

  • Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
  • Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas,

-mast, -mata); ühendtegusõnad.

  • Omadussõna: käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
  • Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
  • Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
  • Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.
  • Sidesõnad
  • Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
  • Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

 

  1. Õppemeetodid:

 

Kursus tugineb kommunikatiivsele ja suhtlev-kogemuslikule meetodile. Arendatakse samavõrd nii kuulamist, kirjutamist, lugemist kui ka vestlemist (dialoog) ja kõnelemist (monoloog). Õppe kavandamisel lähtutakse õppija vajadustest, osaoskusi õpetatakse integreeritult. Keeleõpe on üles ehitatud teemadel, mis otseselt seonduvad õppijate isikliku kogemusega. Peamine eesmärk on tasemele vastava suhtluspädevuse saavutamine. Metoodiliste võtetena kasutatakse kopeerimisülesandeid, sõnakaarte, sähvikuid, probleemülesandeid, simulatsiooni, äraarvamismänge, järjestamisülesandeid, paaristööd, rühmatööd, ideekaarte, mudelharjutamist, mõtteskeeme, ajurünnakut, lünkharjutusi, B1-taseme keeletestide lahendamine jms.

 

  1. Iseseisva töö kirjeldus:

 

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel.

 

  1. Õppekeskkonna kirjeldus:

 

Koolitus toimub  kahes õpperuumis, mis asuvad aadressil Kangelaste 25, Narva. Õpperuumid on sisestatud mööbli ja valgustusega, mis vastavad õigusaktides sätestatud tervisekaitsenõuetele. Õppetundide läbiviimiseks õpperuumides on vajalikud seadmed, tehnika ja vahendid: arvutid, makid, telerid, CD- ja DVD-mängijad, õpikud ja töövihikud.

 

  1. Õppematerjalide loend:

 

  • M.Pesti. T nagu Tallinn. Eesti keele õpik edasijõudnutele. Kiri-Mari Kirjastus. Tallinn 2011 (põhiõpik)
  • M.Pesti. T nagu Tallinn. Eesti keele tööõvihik edasijõudnutele. Kiri-Mari Kirjastus. Tallinn 2011
  • A.Siirak 2000.  Mida kuulsid? Õppematerjal kuulamise õpetamiseks. Tallinn: Pangloss.
  • A.Siirak 1994.  Eesti keele grammatika tabelites. Tallinn: Pangloss.
  • M.Loodus 1999. 160 eesti keele harjutust. Tallinn: Pangloss.
  • E.Muru, V.Pappel 1999. Eesti keele töövihik, 1.,2.,3., osad. Tallinn: Avita.
  • E.Muru 2000. 100 teksti. Sõnavara laiendamise harjutusi venekeelsele koolile. Tallinn: Avita.
  • M.Sooneste 1999. Vestleme igapäevastest asjadest. Eesti keele õpik edasijõudnuile. Tallinn: Varrak.
  • M.Sooneste 1999. Vestleme igapäevastest asjadest. Eesti keele töövihik edasijõudnuile.  Tallinn: Varrak.
  • J.Õispuu 1998. Kas tunned maad. Audeerimisülesanded. Tallinn: Pangloss.
  • Autorite kollektiiv 1998. Eesti keel. Õppematerjalide kogumik. Tallinn: Disantrek.
  • H.Metslang, S.Tomingas, S.Vare, J.Õispuu 2000. Eesti keele grammatika seinatabelid. Tallinn: TEA
  • H.Metslang, S.Tomingas, S.Vare, J.Õispuu 2000.  Õpetaja tabeliraamat. Metoodiline juhend eesti keele grammatika seinatabelite juurde. Tallinn: TEA
  • Eksamitestid B1-tasemele
  • Internetimaterjalid: www.keeleklikk.ee, www.efant.ee, www.filosoft.ee, www.keeleveeb.eewww.innove.ee, www.meis.ee/testest.

 

  1. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:

 

Koolitus loetakse lõpetatud ja antakse tunnistus, kui õppuri lõputesti tulemus on vähemalt 60% ja ta võttis osa 80% õppetundidest.

 

Lõputesti ülesehitus:

 

Hindamismeetod

Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test

Õppija oskab lugeda adapteeritud ning lihtsat originaalteksti ja oskab leida ning eristada tekstist olulist informatsiooni.

Õppija oskab kirjutada isiklikku kirja, teateid, sõnumeid, oskab täita küsitluslehti.

Keeleteadmisi testitakse morfoloogia, süntaksi, ortograafia ja sõnavara põhiselt

Suuline vestlus õpetaja ja suvalise kursusekaaslasega

Õppija oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi, oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires, oskab esitada küsimusi ja vastata küsimustele ainekavas esitatud temaatika piires

 

Tõend antakse välja, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. 

 

 

  1. Õppekava nimetus:

 

B2-TASEME EESTI KEELE EKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS

 

  1. Õppekava rühm:

 

Võõrkeeled ja -kultuurid.

 

  1. Õpiväljundid:

 

Koolituse lõpuks õppija:

  • mõistab tekste nii vahetus suhtluses kui ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel;
  • saab aru suhteliselt pika ja keeruka üldkeelse jutust, kuid ka oma erialase väitluse põhisisust nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul;
  • kasutab suurt aktiivset lugemissõnavara;
  • mõistab kujundlikke väljendeid ja idioome;
  • väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel;
  • kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt;
  • oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires;
  • oskab kirjutada kirjeldusi tegelikest või kujuteldavatest sündmustest.

 

  1. Õpingute alustamise tingimused:

 

Inimesed, kes on omandanud eesti keele oskuse algaja keelekasutaja (B1-) tasemel ning soovivad alustatud eesti keele õpinguid jätkata ja oma keelepädevust riiklikul tasemeeksamil hinnata lasta. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja keelepädevuse taseme kontrollimine suulise vestlusega.

 

  1. Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal:

 

Õppe kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on auditoorset õpet ja 250 tundi iseseisvat tööd.

 

  1. Õppe sisu:

Üldteemad:

  • Endast ja teistest rääkimine (elu- ja hariduskäik; harrastused ja huvialad)
  • Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppimise võimalused; elukutse valik)
  • Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus)
  • Teenindus (teenindusega seotud olukorrad; kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine; probleemsed olukorrad teenindusasutustes)
  • Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine)
  • Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde kirjeldamine; õnnetusjuhtumid; arstiabi palumine; tervislik eluviis; taastusravi)
  • Tervislikud eluviisid (tervislik toitumine; positiivne mõtlemine; aktiivne puhkus)
  • Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest; vaba aja veetmise viisid)
  • Sisseostud, hinnad (eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas; reklaami plussid ja miinused; reklaamiviisid ja -teemad; teenuste ja kaupade ostmine)
  • Söök ja jook (pere ja kodumaa toitumisharjumused; söögi-joogi valik; alkoholi tarbimine; lemmiktoit ja -jook; retseptide esitamine; kaebuse esitamine toitlustamisasutusse ja probleemi lahendamise variandid)
  • Inimeste suhted ühiskonnas (ühiskonna ja oma kogukonna struktuur; ühiskonna organiseeritus; erinevate organisatsioonide kohta info hankimine; oma õigused ja kohustused; era- ja töösuhted)
  • Meedia (päevakajalised sündmused, ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid)
  • Poliitika, aktuaalsed sündmused (erakondlikud ning üldised poliitilised vaated; poliitilised uudised)
  • Majandus- ja õigussuhted (kodanike põhiõigused ja -kohustused; politsei, kohtusüsteemi jms kohta info hankimine ning päringule vastamine; vaated majandusele; kuritegevus ja turvaline elu; rahaasju puudutavad küsimused)
  • Keskkond, kohad, loodus, ilm (keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid; oma roll keskkonnakaitses)
  • Kultuur ja keeled, keelte õppimine (Eestimaa kultuuri ja ajaloo põhilised faktid; kultuurinähtustesse suhtumine; oma vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele, kultuurierinevused)
  • Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisieelistused; pretensiooni esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli teenuste osutamise madala kvaliteedi korral; kaebuse esitamine ning probleemi lahendamine).

Keeleteadmised:

  • Nimisõna: ainsus ja mitmus, mitmuse moodustamine. Nimisõnade käänamine,
  • Käändkonnad. Ainsuslikud nimisõnad. Mitmuslikud nimisõnad.
  • Omadussõna: omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis.
  • Käändumatud omadussõnad. Omadussõnade võrdlusastmed, ülivõrde lühivormid.
  • Arvsõna: põhiarvsõnad ja järgarvsõnad. Järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast. Arvsõnade käänamine.
  • Asesõna: isikuliste asesõnade pikad ja lühikesed vormid ning käänded. Näitavad, küsivad, siduvad ja umbmäärased asesõnad, nende käänamine.
  • Tegusõna: kindla kõneviisi isikulise tegumoe muutevormid kõigis aegades
  • (olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik), umbisikulise tegumoe vormid kõigis aegades. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid. Tingiv kõneviis ja käskiv kõneviis. Kaudne kõneviis. Kesksõnad, ma- ja da- tegevusnimi. Sihilised ja sihitud tegusõnad.
  • Määrsõnad: kohta, aega, viisi, hulka, põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad.
  • Kaassõna: ees- ja tagasõnad. Kaassõna rektsioon.
  • Sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja alistavad sidesõnad
  • Lauseõpetus: Lihtlause. Jaatavad, eitavad ja küsilaused. Käsklaused, soov- ja hüüdlaused. Liitlaused, nud- ja tud- lauselühend. Rektsioonierinevused eesti ja vene keeles. Sõnajärg lausetes. Täis- ja osasihitis.
  • Tähendusõpetus: Antonüümid. Sünonüümid. Homonüümid. Fraseoloogilised väljendid.
  • Sõnatuletus: Liitsõnade moodustamine. Nimi-, omadus- ja määrsõnamoodustuse liited.
  • Õigekiri: Suur ja väike algustäht. Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid.

 

  1. Õppemeetodid:

 

Kursus tugineb kommunikatiivsele ja suhtlev-kogemuslikule meetodile. Arendatakse samavõrd nii kuulamist, kirjutamist, lugemist kui ka vestlemist (dialoog) ja kõnelemist (monoloog). Õppe kavandamisel lähtutakse õppija vajadustest, osaoskusi õpetatakse integreeritult. Keeleõpe on üles ehitatud teemadel, mis otseselt seonduvad õppijate isikliku kogemusega. Peamine eesmärk on tasemele vastava suhtluspädevuse saavutamine. Metoodiliste võtetena kasutatakse kopeerimisülesandeid, sõnakaarte, sähvikuid, probleemülesandeid, simulatsiooni, äraarvamismänge, järjestamisülesandeid, paaristööd, rühmatööd, ideekaarte, mudelharjutamist, mõtteskeeme, ajurünnakut, lünkharjutusi, B2-taseme keeletestide lahendamine jms.

 

  1. Iseseisva töö kirjeldus:

 

Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema sõnavara laiendamiseks. Iseseisev töö hõlmab õppematerjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele. Lisaks antakse iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel.

 

 

  1. Õppekeskkonna kirjeldus:

 

Koolitus toimub  kahes õpperuumis, mis asuvad aadressil Kangelaste 25, Narva. Õpperuumid on sisestatud mööbli ja valgustusega, mis vastavad õigusaktides sätestatud tervisekaitsenõuetele. Õppetundide läbiviimiseks õpperuumides on vajalikud seadmed, tehnika ja vahendid: arvutid, makid, telerid, CD- ja DVD-mängijad, õpikud ja töövihikud.

 

  1. Õppematerjalide loend:

 

  • Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp. Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt.TEA, 2006 (põhiõpik)
  • Maie  Sooneste. Eesti keele õpik. Kesk- ja kõrg tase. Varrak, 2007
  • Maie  Sooneste. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Varrak, 2007
  • Vladimir Bašurov. Anna Dovgun. Eesti keele grammatika lühiülevaade. Vegstorm, 2006
  • Aino Siirak. Annelii Juhkama. Kõnele ja kirjuta õigesti. Koolibri, 2007
  • Eesti keele kesk- ja kõrgtaseme testide harjutusvihikud.
  • Ajalehed, videofilmid, audiokassetid, CD, õpetaja poolt ettevalmistatud tekstid, harjutused, testid.
  • Eksamitestid B2-tasemele
  • Internetimaterjalid: www.keeleklikk.ee, www.efant.ee, www.filosoft.ee, www.keeleveeb.eewww.innove.ee, www.meis.ee/testest.

 

  1. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:

 

Koolitus loetakse lõpetatud ja antakse tunnistus, kui õppuri lõputesti tulemus on vähemalt 60% ja ta võttis osa 80% õppetundidest.

 

Lõputesti ülesehitus:

 

 

Hindamismeetod

Hindamiskriteeriumid

Kirjalik test

Õppija oskab lugeda ja mõista tavapärast originaalteksti, leida ja eristada tekstist olulist informatsiooni, käsitseda sõnaraamatuid, käsiraamatuid

Õppija oskab kirjutada isiklikku kirja, poolametlikke tekste, teha kokkuvõtteid loetu ja kuuldu põhjal, kirjutada esseesid, täita blankette

Keeleteadmisi testitakse morfoloogia, süntaksi, ortograafia ja sõnavara põhiselt.

Suuline vestlus õpetaja ja suvalise kursusekaaslasega

Õppija oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi, vestelda, kaitsta oma seisukohti, esitada küsimusi ja vastata küsimustele, kasutada keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga

 

Tõend antakse välja, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.